(1875 Connecticut Ave., N.W., Suite
300, Washington DC 20009-5728. $24.00 for 10 issues.)
Kümme
põhjust, miks
hakata
taimetoitlaseks
Teksti koostanud Bonnie Liebman (originaal inglise keeles)
|
|
Üha enam tõendeid kinnitavad, et kõige tervislikum
menüü on väga taimetoiduküllane (sisaldab köögivilju, puuvilju
ja ube) ning loomse päritoluga toitude, nagu linnu- ja loomaliha,
kala ja piimatooted, ning eriti kõrge rasvasisaldusega loomsed
toidud, osakaal on väike.
Walter Willet Harvardi Tervishoiu Instituudi toitumise
õppetoolist ütleb, et puu- ja juurviljarikkal toidul on tähtis osa
põhiliste haigustekitajate ja ka surma vähendamisel.
Paljude jaoks on sõnal “taimetoitlane” mitu tähendust.
Tavaliselt käib see inimeste kohta, kes ei söö looma- ega linnuliha
ja kala kas eetilistel, usulistel või tervislikel põhjustel. Vegaanid
väldivad lisaks ka kõiki piimasaadusi ja mune. Ent teadlased pole
huvitatud mitte sellest, kas inimesed söövad loomse päritoluga toite,
vaid pigem sellest, kui tihti nad seda teevad.
Nende teaduslike uurimuste tulemused viitavad kokkuvõttes
ühele ja samale asjale - inimesed peaksid sööma vähem loomse päritoluga
toite ja rohkem taimseid toite, eriti puu- ja köögivilju. Miks?
Järgnevalt on toodud 10 põhjust, milledest mõned on seotud tervisega,
mõned aga mitte.
|
1. Vähk
|
|
Denveris asuva Colorado ülikooli
juures tegutseva Tervisekeskuse ennetava meditsiini
professori Tim Byers´i arvates viitab teaduslik baas
väga tugevalt sellele, et puu- ja juurviljad kaitsevad
kõigi seedetrakti ja suitsetamisega seotud vähivormide
vastu. Siia alla käivad nii kopsuvähk, käärsoolevähk,
kõhuvähk, suuvähk, neeluvähk, söögitoruvähk ja põievähk.
Hiljutine uurimus näitas ka seda, et tomatites ja
tomatipürees leiduval karotenoidil, lükopeenil, võib
olla eesnäärmevähi vastane toime.
Kuidas puu- ja juurviljad vähiriski vähendavad pole
täpselt teada. Selleks võivad olla neis leiduvad fütokemikaalid
nagu karotenoidid, C ja E vitamiinid, seleen, indoolid,
flavonoidid, fenoolid ja limoneen.
On ka tõendeid selle kohta, et kõrge
kiudaine sisaldusega teraviljad nagu nisukliid võivad
vähendada vähiriski. Toronto ülikooli kiudaine ekspert
David Jenkins ütleb, et kiudained aitavad ära hoida
käärsoolevähki. Punase liha ja teisi loomse päritoluga
toite, mis võivad suurendada mõnedesse vähivormidesse
haigestumise riski, võib asendada pasta, riisi ja
teiste teraviljatoodetega.
Edward Giovannucci Harvardi Meditsiinikoolist
väidab, et nädalas viis
või enam korda punast liha pearoana söövate
meeste käärsoolevähki haigestumise risk on neli
korda suurem, kui neil, kes söövad seda vähem
kui korra kuus. Vastavalt tema uurimusele,
milles osales 50 tuhat meessoost tervishoiutöötajat,
oli eesnäärmevähki haigestumise oht punase liha
sööjate seas kaks korda suurem.
See on vaid üks uurimus. Ka teisi teaduslikke
uurimusi arvesse võttes teeb Lawrence Kushi
Minnesota ülikoolist järelduse:
”Väga ühesed tõendid viitavad sellele, et punase
liha tarbimine on seotud kõrgema käärsoolevähi
ning tõenäoliselt ka kõrgema eesnäärmevähi riskiga.”
Isegi tailiha söömine näib tõstvat käärsoolevähki
haigestumise riski. ”See võib olla põhjustatud kas
liha valmistamisel tekkivatest kartsinogeenidest,
või liha kõrgemast raua sisaldusest, või millestki
muust,” spekuleerib Willett.
|
|
|
|
|
|
Taimsel toidul
põhinev puu- ja juurviljarikas menüü võib vähendada
südamehaiguste riski. Südamearstid on viimased 20
aastat rõhutanud küllastunud rasvade ja kolesterooli
vähendamise tähtsust toidus. Taimed võivad kaitsta
südant mitmel moel, näiteks:
* Lahustuv kiudaine:
“Südamehaiguste riski vähendamiseks peaksite
sööma rohkem ube, herneid, kaerahelbeid ja otra,”
ütleb Jenkins, sest neis
leiduv “kleepuv” kiudaine aitab
alandada vere kolesteroolitaset.
* Foolhape: Willet lisab, et
kindlad tõendid viitavad selle, et foolhape
alandab südamehaigustesse haigestumise riski.
Foolhape, mis kuulub B-vitamiinide rühma, vähendab
homotsüsteiini taset veres. Ta ütleb: ”…puuviljad
ja juurviljad (eriti lehtköögiviljad) on foolhappe
peamine allikas.”
* Antioksüdandid: järjest rohkem tõendeid viitavad
sellele, et LDL (“halb”) kolesterool ummistab artereid
vaid siis, kui see on oksüdeeritud (kombineeritud
hapnikuga). See on ka põhjus, miks teadlased usuvad,
et antioksüdandid nagu E vitamiin hoiavad südame tervena.
Paljud puu- ja juurviljades leiduvad fütokemikaalid
on antioksüdandid.
* Küllastatud rasvhapete tõrjumine: piisavalt
taimseid toite süües jääb vähem võimalusi loomse päritoluga
küllastatud rasvahapetele, mis muidu ummistaksid artereid.
|
|
|
|
|
|
Willeti järgi viitavad rohked tõendid
sellele, et puu- ja juurviljade söömine võib vähendada
ajurabanduse riski. Näiteks 20 aastat kestnud uurimus,
milles osales 832 keskealist meest näitas, et ajurabanduse
risk oli iga kolme puuvilja portsjoni kohta, mida
mehed iga päev sõid, 22 % madalam. Ka antud juhul
ei teata, kas arterite ummistumise ajus aitab ära
hoida puu- ja juurviljadest pärinev kaalium, magneesium,
kiudained, või on selleks mõni teine komponent.
|
|
|
|
4.
Divertikuloos ja kõhukinnisus
|
|
|
Kõrge kiudaine sisaldusega teraviljad,
eriti nisukliid, aitavad ära hoida kõhukinnisust.
See on tähtis teema Ühendriikides, kus igal aastal
kulutatakse miljoneid dollareid kõhulahtistite peale.
Divertikuloos on samuti sagedasti ette tulev haigus.
Selle all kannatab ligikaudu 30 kuni 40 % üle 50 aastastest
inimestest, kuigi enamusel kulgeb see sümptomiteta.
Teistel esinevad veritsus, kõhukinnisus, kõhulahtisus,
puhitsused, valu, või divertikuliit (sooleseina väljasopistuse
ehk divertiikuli põletik).
“Meie uurimustulemused
näitasid selgelt, et nii kliidest kui ka puuviljadest
pärineval kiudainel on kaitsev toime,” ütleb
Willet. Kõige vähem kiudaineid (13, või vähem
grammi päevas) söönud meeste tõenäosus haigestuda
divertikuloosi oli peaaegu kaks korda suurem
kui meestel, kes sõid kõige rohkem kiudaineid
(vähemalt 32 grammi päevas).
|
|
|
|
|
|
Taimerikas menüü võib ära hoida ka
teisi haigusi:
* Makulaarne degeneratsioon: Luteiini nimeline
karotenoid, mida leidub peamiselt rohelistes lehtedes,
võib aidata ära hoida silma võrkkesta taandarengut,
mis põhjustab vanematel inimestel pimedaks jäämise.
”Meie uurimuses, kus inimesed sõid spinatit, või
lehtkapsast kaks, või neli korda nädalas oli makulaarse
degeneratsiooni risk poole väiksem, võrreldes nendega,
kes sõid seda vähem kui korra kuus,” ütleb
Johanna Seddon Harvardi Meditsiinikoolist.
* Närvitoru sünnidefektid: foolhapet sisaldavad
toidulisandid võivad vähendada spina bifida ja teiste
kaasasündinud närvitoru sünnidefektide esinemist.
Seda riski võib vähendada ka toidust (peamiselt puuviljadest
ja rohelistest köögiviljadest) saadav foolhape.
* Suhkrutõbi (diabeet):
“Avastasime, et
nende täiskasvanute seas, kes sõid rohkem täisteratooteid,
esines vähem diabeeti,” ütles Willet.
|
|
|
|
|
|
Mõned kõige ohtlikumad toidust pärinevad
haigused sisenevad kehasse just loomsete toitude
kaudu. “Patogeense Escherichia
coli 0157:H7 tüve kõige tõenäolisemaks allikaks
peetakse hakkliha. Linnundusega kandub edasi Salmonella
ja Campylobacter. Tooreste karpide (tigude) söömine
on põhjustanud inimestel Vibrio vulnificus´esse
nakatumist,” ütleb David Swerdlow Atlanta
Haiguste Kontrolli Keskusest.
Igasugune toores toit, kaasaarvatud puu- ja juurviljad,
võib olla ohtlike bakterite kolle. ”Näiteks
hiljutisi salmonelloosi haigestumise juhtumeid on
seostatud muskusmeloniga, tomatite ja heintaime
lutserniga,” ütleb Swerdlow. Siiski on kõige
tõenäolisem toidust pärinevate haiguste edasikandjaks
nii looma- ja linnuliha kui ka mereannid.
|
|
|
|
|
|
“Meie toitumisharjumustel
on väga suur mõju sellele planeedile,” ütleb
Jenkins. Seattle´i Loode Keskkonnaseire juhi Alan
Duringi arvates poleks loomaliha söömine keskkonnale
nii kahjulik, kui seda tehtaks mõõdukamalt.
“Kaasaegne
lihatootmine hõlmab endas intensiivset kasutamist
ning sageli ka väärkasutamist, nt teravilja, vee,
energia ja karjamaade väärkasutamine,” ütleb
During. Siinkohal ta toob järgnevad näited:
* Vee saastatus: veiste- ja kanafarmide ning
sigalate heitveed ja sõnnik võivad saastada meie veevarusid.
* Õhu saastatus: 30 miljonit tonni metaani,
gaasi, millel on oluline osa ülemaailmsel soojenemisel,
pärineb heitveetiikidest ja sõnnikuhunnikutest.
* Pinnase erosioon: peaaegu 40 % maailma ja
enam kui 70 % Ameerika teraviljasaagist söödetakse
loomadele. Iga toodetud poolekilose looma- või linnulihatüki,
munade ja piima kohta kaotavad põllud umbes kaks ja
pool kilo oma pinnasest.
* Veevarude lõppemine: hinnangute järgi on
koguseliselt poole veistele söödetavast teraviljast
ja heinast kasvatatud niisutatud maa-alal. Poolekilose
lihatüki saamiseks kulub ligikaudu 1500 liitrit vett.
* Energia kasutamine: võrreldes
taimedega kulub loomade kasvatamiseks ja transpordiks
ligikaudu 10 korda rohkem energiat.
* Ülekarjatamine: ligikaudu 10 % kuivema
alaga Ühendriikide lääneosariikide loodusest on
ülekarjatamise tagajärjel muutunud kõrbeks. Seda
maad pole võimalik enam millekski muuks kasutada.
“Ma ei räägi niivõrd taimetoitlusest, vaid sellest,
et inimesed vähendaksid loomsete saaduste tarbimist,
“ ütleb Durning.
|
|
|
|
|
|
Selles pole kahtlustki, et võite
maksta vabalt 8 dollarit poolekilose eksootilise salati,
või teiste hõrgutiste eest. Ent alates kabatšokist
kuni magusate kartuliteni maksavad enamus taimseid
saadusi väga vähe. Taimetoidu odavam hind on hästi
tunda siis, kui sööte väljas. Nii hiina kui ka indiapäraste
roogade ning ka teiste maade restoranide menüüdes
on taimetoidu hinnavalik tavaliselt tunduvalt odavam
kui liha, mereannid ja linnuliha.æ.
|
|
|
|
|
|
Sellele on ebamugav mõelda, ent sageli
on neid loomi, keda sööme, kasvatatud ja transporditud
väga ebainimlikes tingimustes.
|
|
|
|
10. Maitse
|
|
Taimetoidu söömise esimeseks põhjuseks
on selle väga hea maitse. Viieks kõige söödavamaks
köögiviljaks ameeriklaste seas on friikartulid, tomatid
(peamiselt kas kastme või ketšupina), sibulad, jääsalat
ja teised kartuliroad.
Kui suurem osa ameeriklasi vähendaks liha, mereandide
ja linnuliha koguseid oma lõunalaualt, siis nemad,
või paljud nende lemmikrestoranid ei teaks, mida senise
asemel pakkuda. Selleks, et nautida huvitavat taimedel
põhinevat rooga, peate minema mõnda rahvuslikku restorani.
See pole juhus, et rahvuslikud restoranid teavad,
kuidas maitsvaid taimetoite valmistada. ”Õnneks põhineb
see rikkalikul ülemaailmsel kogemusel, sest enamus
rahvuslikke toite on taimsed,” ütleb Willet.
Teisalt on aga paljud itaalia, mehhiko ja teised rahvustoite
pakkuvad restoranid niivõrd amerikaniseerunud, et
nende köögiviljade valiku on peamiselt välja vahetatud
liha ja juust. Ja see on häbiväärne. Aasia ja Vahemeremaade
köögis on puu- ja juurviljade küpsetamine omaette
kunst. Näiteks itaallased ei lisa oma pitsadele meeletutes
kogustes liha ega juustu. Sõin hiljuti ühes itaalia
restoranis ilma juustuta õhukest krõbedat pitsat.
Kasutatud oli värsket basiilikut, tomateid ja küüslauku
- see oli võrratu!
|
|
|
|
Copyright 1996 CSPI.
Väljavõte tervisliku toitumise ajakirjast “Nutrition Action Healthletter”
|
|